Menu
Spordiselts KALEV korraldab iga viie aasta tagant harrastusvõimlemise suurima sündmuse – Eestimaa võimlemispeo, mis on omasuguste seas Baltimaade suurim. Peole eelneb mitmeaastane ettevalmistuprogramm. Võimlemispidu pakub suurepäraseid elamusi võimlejale, publikule ja televaatajale. Pidu ühendab harrastusvõimlemise kaudu algajad ja edasijõudnud, noored ja vanad, mehed ja naised. Pidu korraldatakse rahvusvahelise “Gymnastics for All” (Võimlemine Kõigile) 4 F-filosoofia alusel. Rahvusvahelised harrastusvõimlemise tunnussõnad on “fitness”, “friends”, “functionality”, “fun”. Eesti kontekstis lisanduvad “family” ja “folkculture”. Pidu pakub elukestvat osalemisrõõmu eesti eakatele, s.h. endistele spordiveteranidele. Staadionile koguneb üle 6 000 võimleja nii Eestist, kui välismaalt. Võimlemispeo kannab televaatajani üle ja jäädvustab Eesti Rahvusringhääling.
Spordiorganisatsioonis KALEV on rajatud üleriigilise massvõimlemise koordineerimiseks vajalik ainulaadne professionaalne struktuur. KALEVi koosseisu kuuluvad klubid, kes korraldavad maakondlikke ja piirkondlikke massvõimlemisüritusi. Samas ühendab KALEVi juures tegutsev Kalevi Võimlemistreenerite Klubi KATREK enda tiiva alla eesti massvõimlemise “sädeinimesed” – lasteaia liikumisõpetajad, koolide kehalise kasvatuse õpetajad, klubide treenerid, vabatahtlikud abijuhendajad jne. KALEV töötab sarnaselt Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele. Eestimaa Võimlemispeod toimuvad üle viie aasta. Selle peoni jõutakse neljaastase protsessi tulemusena. Massvõimlemiskavad toidavad ja arendavad igapäevaselt kooli võimlemistunde, kooli ringitunde, spordiklubide ÜKE treeninguid. KALEV organiseerib võimlemispeo rühmajuhendajatele täiendkursused – Eesti Võimlemispidude Aktiivõppe Päevad, mida arvestatakse spordi- ja erialaalaliitudes ning atesteerimiskomisjonides erialalise täiendõppena.
Eestimaa võimlemispidude riiklik toetussüsteem peaks olema võrdväärne ja analoogne rahvatantsupidude jaoks välja arendatud toetusmeetmetele. Toetuste määr peaks sõltuma võimlejate ja juhendajate arvust. Seal hulgas arvestatud ka eriolukorrast tingitud kriisiabiga Eestimaa võimlemispeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele.
VI Eestimaa võimlemispidu toimub 4.juulil 2021 Kalevi staadionil – aasta hiljem toimub XIII noorte tantsupidu.
Võimlemine on universaalne ala, mis võimaldab komplekselt (taas)arendada inimese kehalisi oskusi ja võimeid. Võimlemine on spordiala, mis arendab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja liigutuste sujuvust. Võimlemise peamine eesmärk on arendada ja säilitada inimese peamised kehalised oskused – kõnd, jooks, kehahoid asendites ja liikumises.
Võimlemine on paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisosa. Paljusid võimlemisharjutuste sooritamisel omandatud oskusi on võimalik kasutada ka teistel spordialadel või tegevustes. Võimlemine on spordialade kuningas. Nii palju alaliike kui võimlemisel ei ole ühelgi teisel spordialal.
Sageli on harrastusvõimlemist käsitletud eraldi võimlemise alaliigina. Tegelikult iseloomustab harratsusvõimlemist kõige paremini treenimise eesmärk ja sagedus. Ehk kui võimlejad treenivad 1-2 korda nädalas, siis võib neid kutsuda harrastusvõimlejateks, olenemata millise võimlemise alaliigiga nad tegelevad. Kui võimlejate treenimise eesmärk on mittevõistluslik, terviseedenduslik ja rekreatiivne, võib neid samuti kutsuda harrastusvõimlejateks. Seega on harrastusvõimlemise valdkond väga laia kandepinnaga.
Ülemaailmne võimlemisorganisatsioon FIG nimetab harrastusvõimlemist Gymnastic for All . FIG määratleb Gymnastic for All 4 F- filosoofiaga. Kui tegeletakse võimlemise ükskõik millise alaliigiga nii , et tegevuse tunnussõnadeks sobivad FUN-FRIENDS-FITNESS-FUNDAMENTALS = 4F, siis on tegemist harrastusvõimlemise valdkonnaga. Harrastusvõimlemine tekitab eelkõige heaolutunde, aitab luua sotsiaalseid sidemeid, annab hea kehalise valmiduse ja hoiab töökorras igapäevaseks toimetulekuks vajalikku kehalist võimekust.
