Ajalugu

Eesti Spordiselts Kalev on üks suurim harrastusvõimlemisega tegelev spordiorganisatsioon vabariigis. Harrastusvõimlemine on väga oluline liikumisharrastuse valdkond, mille populaarsus vabariigis on iga aastaga kasvanud. Harrastusvõimlemine sobib igas eas ja soost inimestele. Võimlemise juures on positiivne, et see on jõukohane kõigile olenemata varasematest kogemustest.

Me väärtustame inimeste tervist, hindame kõrgelt aktiivseid eluviise ja toetame nende ettevõtmisi, mis omakorda aitab kaasa ühiskonna terviseteadlikkuse tõstmisele ning on oluline inimeste heaolu edendamisel läbi liikumisharrastuse võtme.

Meie sihtrühmad on beebid ja väikelapsed, lasteaialapsed, koolilapsed, tudengid, puuetega inimesed, tööl käivad inimesed, eakad ja pered.

Rahvakultuur: Kaks ühes Sport Kultuuris ja Kultuur Spordis

Kalev on jäädvustanud kultuuri ajalukku paljud oma sündmused. Ühed suuremad nendest on läbi erinevate aastakümnete korraldatud massvõimlemispeod koos sadade võimlemiskavadega. See loodud ja talletatud looming on ajalooline kultuuripärand, mis on vaja säilitada tulevastele põlvedele. Sündmused on vabariigis unikaalsed ja ainulaadsed, seda juba oma osalejate arvu poolest (erinevaid vanuseastmeid palju, tegevusse on kaasatud alates beebidest kuni eakateni välja). Võimlemispidude ajalooga seotud mälestused on väärtus, sest see kandub inimeselt inimesele ja põlvkonnalt põlvkonnale.

Võimlemine tuli Eestisse 1819. aastal ja võeti lektor Karl Eduard Raupach eestvedamisel Tartu Ülikooli õppekavasse. 1863. aastal peeti esimene “turnipidu” Tartu Ülikooli Toomemäe võimlemisväljakul. Jüri Soo oli Eesti esimeste võimlemispidude korraldaja. Esimene pidu, mis peeti 15.juunil 1876 Laiusel, loetakse Eesti rahvusliku võimlemise sünnipäevaks. 1922 asutati Eesti võimlemise õpetajate selts. 1922 lähetati Ernst Idla Eesti Spordiseltsi Kalev stipendiaadina Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli. 1930 moodustati Ernst Idla eestvedamisel võimlemise rühmad, mida kutsuti võimlemise kursusteks. 1932. aastal esitles Ernst Idla ametlikult Estonias oma tänaseks juba maailmakuulsat võimlemise süsteemi. 1934.aastal toimusid I Eesti Mängud, mille raames toimus Ernst Idla poolt juhitud massvõimlemine. 1936.aastal kinnitati kalevlane Ernst Idla üleriigilise võimlemisjuhi kohale. 1939. aastal toimusid II Eesti Mängud. 30ndatel läbiviidud massvõimlemise pidudest kasvas välja Eesti tantsupidude traditsioon. Eestimaa võimlemispidude traditsiooni taaselustas peale pikka pausi 1996. aastal Eesti Spordiselts Kalev. Iga viie aasta järel toimuv Eestimaa võimlemispidu on üks suuremaid massiüritusi Eestis ning suurim omataoline Baltikumis.

Eesti Spordiselts Kalev korraldab igal aastal 6  rohkearvulise osavõtuga harrastajatele suunatud võimlemissündmust:

  • Meeste Turnipidu
  • Kalevi lahtised meistrivõistlused rühmvõimlemises
  • Võimlemisfestival „Kauni rühiga ellu“
  • Tallinna võimlemispidu
  • harrastusvõimlemise juhendajate ja treenerite koolitused
  • võimlemise reklaamsündmus erinevas maakonnas

Ajaloost kokkuvõtvalt

  1. Võimlemine tuli Eestisse 1819 ja võeti lektor Karl Eduard Raupach eestvedamisel Tartu Ülikooli õppekavasse;
  2. 1863. aastal peeti ka esimene  “turnipidu” Tartu Ülikooli Toomemäe  võimlemisväljakul;
  3. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust;
  4. 1922 asutati Eesti võimlemise õpetajate selts;
  5. 1922 lähetati Ernst Idla ESS Kalev stipendiaadina Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli;
  6. 1930 moodustati Ernst Idla eestvedamisel võimlemise rühmad. Mida kutsuti võimlemise kursusteks;
  7. 1932 aastat esitles Ernst Idla ametlikult Estonias oma tänaseks juba maailmakuulsat võimlemise süsteemi;
  8. 1934 toimusid I Eesti Mängud, mille raames toimus Ernst Idla poolt juhitud massvõimlemine;
  9. 1936 kinnitati kalevlane Ernst Idla üleriigilise võimlemisjuhi kohale;
  10. 1939 toimusid II Eesti Mängud.

Spordiselts KALEVi üleriiklik massvõimlemise ajalugu

  • 16.–17.06. 1934 I Eesti mängud 1500
  • 18.06. 1939 II Eesti mängud 1800

1996 I EESTIMAA VÕIMLEMISPIDU ja GYMNACOPIA

  • 26.06 – 01.07.1996
  • Pealavastaja: Veljo Rammo
  • Osalejad: 3000 võimlejat
  • 120 kooli, lasteaeda, klubi ja Kaitseliidu malevat
  • 70 lavastuse korraldajat
  • 240 juhendajat, abilist
  • Pealtvaatajaid: 5000

2001 II EESTIMAA VÕIMLEMISPIDU

  • 26.06 – 01.07.2001
  • Pealavastaja: Riina Voolpriit
  • Muusika: ansambel
  • Osalejad: 3800 võimlejat
  • 210 kooli, lasteaeda, klubi ja Kaitseliidu malevat
  • sh 12 välisklubi (Taani, Soome,Norra), 150 võimlejat
  • 104 lavastuse korraldajat
  • 410 juhendajat, abilist
  • Pealtvaatajaid: 8000

2006 III EESTIMAA VÕIMLEMISPIDU PÄEVA RÜTMID

  • 26.06 – 01.07.2006
  • Pealavastaja: Riina Voolpriit
  • Muusika: ansambel
  • Osalejad: 4500 võimlejat
  • 210 kooli, lasteaeda, klubi ja Kaitseliidu malevat
  • sh 12 välisklubi (Taani, Soome,Norra), 150 võimlejat
  • 104 lavastuse korraldajat
  • 410 juhendajat, abilist
  • Pealtvaatajaid: 7000

2010 IV EESTIMAA VÕIMLEMISPIDU PIDU LÄHEB KÄIMA

  • 29.06 – 03.07.2010
  • Pealavastaja: Märt Agu
  • Muusika: ansambel Tanel Padar & The Sun
  • Osalejad: 5600 võimlejat
  • 248 kooli, lasteaeda, klubi ja Kaitseliidu malevat
  • sh 14 välisklubi (Taani, Soome), 262 võimlejat
  • 107 lavastuse korraldajat
  • 438 juhendajat, abilist
  • Pealtvaatajaid: 11200

2016 V EESTIMAA VÕIMLEMISPIDU HINGELIND

  • 27.06 – 03.07.2016
  • Pealavastaja: Kersti Kull
  • Muusika: ansambel Vallatud vestid ja sõbrad
  • Osalejad: 4426 võimlejat
  • 225 kooli, lasteaeda, klubi ja Kaitseliidu malevat
  • 104 lavastuse korraldajat
  • 300 juhendajat, abilist
  • Pealtvaatajaid: 9000 ja televisooni vahendusel 100 000